Maaparandus tõstab juurdekasvu ja muudab metsatööd odavamaks

Reljeef ja Eestis valitsevad kliimatingimused muudavad pinnavee ärajuhtimise enamikult metsamaadelt hädavajalikuks, vastasel korral algab paljude metsa­maade soostumine.

Eesti tingimustes, kus parasniisked maad on valdavalt põllumaa­deks üles haritud, on metsade alla jäänud kas kuivad ja toitaine-tevaesed või liigniisked maad. „Eestis on aastas sademeid 520­820 mm, millest aurustub 360­440 mm. See tähendab, et eba­piisava äravoolu korral tekib liig-niiskus ja Eestimaa võib 10 000 aasta perspektiivis muutuda sooks,” ütleb Jõgevamaa erametsaomanik Hannes Puu. Tänapäeva kultuurmaastik on kujunenud eelkõige maahari­mise ja maaparanduse tulemu­sena. Umbes poolt maatulundusmaad (tulunduslikku põllu- ja metsamaad) saab sihtotstarbeli­selt kasutada ainult siis, kui seal paiknevad töökorras maaparan­dussüsteemid.

Kuivendus soodustab puude juurdekasvu

„Kuna mets on taastuv ja üks rohelisemaid loodusressursse nii otseses kui ka kaudses mõttes, siis fossiilsete kütuste kasutuse vähendamiseks ja metsast elatise teenimiseks on meile vältimatult vaja metsamaaparandust,” ütleb Metsatervenduse OÜ metsameister Anti Rallmann.

Hannes Puu sõnul algab kui­vendatud metsas vegetatsioon varem, sest mulla temperatuur on keskmiselt kaks või enamgi kraadi kõrgem kui kuivendamata maal. Metsamaade kuivenda­mine suurendab puistute juurde­kasvu ja tootlikkust ning suuren­dab liigilist mitmekesisust. Lodumetsades ja madalsoometsades võib puidu juurdekasv olla 4-5 tihumeetrit hektari kohta aastas.

Kõik puuliigid ei reageeri kui­vendusele ühtmoodi. Kõige suu­remat mõju avaldab kuivendus kuuse ja männi puistule, see võib ulatuda 4-6 tihumeetrit hektari kohta aastas. „Kuivendamisega soodustatakse ka puu seemnete idanemist ja loodusliku uuenda­mise intensiivsust,” ütleb Hannes Puu.

Metsamaaparandus koosneb peaasjalikult metsateede- ja kuivenduskraavidevõrgust. Kui met­sateed on selleks, et puit metsast kätte saada ja lihtsustada metsa uuendus- ning hooldustöid, siis kraavid parandavad metsa juur­dekasvu ja metsamaade kandvust ning lihtsustavad metsauuendustöid. Põhjamaades lisandub veel ka metsaväetamine, mis Eesti tin­gimustes läbi otsetoimivate väe­tiste on keelatud.

„Metsateede korral saame metsa raiuda siis, kui hind on parem, mitte siis, kui ilmastik seda võimaldab. Metsauuendus ja -hooldus on kergem ning oda­vam,” selgitab Rallmann. Ka met­satulekahjude tõrje on lihtsam, kui metsale pääseb paremini ligi. Õige ajastusega metsatee ehitus võib ennast esimese raiega ära tasuda.

Korrast ära kraavid ja truubid ning halvasti läbitavad metsateed muudavad tööd metsas kuluka­maks.

Kraavid metsas on väga vanad

Rallmann märgib, et ligi pool Eesti metsamaast on kuivendatud, paraku on enamus kraave Eesti erametsades kaevatud enne Teist Maailmasõda. Süsteeme tuleks hooldada aga iga 10-15 aasta järel.

„Samas erametsades, kus väga laiaulatuslikult tehti metsakuivendust eelmise sajandi esimeses pooles, hoiame maaparandusega ära juurdekasvu vähenemise, mis juhtuks taassoostumisel. Paljudel kasvukohtadel paraneb metsa kandvus, st raiete sesoonsus väheneb. Saame kasvatada ka tulusamaid puuliike, sookaasikute asemel kuuske-mändi,” viitab Rallmann.

Kui kuivenduskraavid ja teed asuvad vaid ühe maaomaniku maadel, on metsamaaparandus konkreetse maaomaniku asi. Samas tuleb arvestada sellega, et harva paiknevad teed ja kuiven­duskraavid ainult ühele omani­kule kuuluvatel maadel. Sellisel juhul tuleb katsuda ühiselt teed-kraavid korda teha.

Kuivendusüsteemid tuleb kanda registrisse

Rallmanni sõnul tuleks enne tegutsema hakkamist tutvuda maaparandusseadusega või siis pöörduda põllumajandusameti maakondlikku keskusesse. Nimelt on praegune maaparandussea­dus vägagi reglementeeriv ja maaomaniku võimalused luba küsimata midagi teha, väga väike­sed. „Näitena võiks tuua enne Teist Maailmasõda kaevatud nn Sauna-Madise kraavid, mis loodu­ses on olemas, aga maaparandus­süsteemide registris jäänud arvele võtmata. Enne kui sellist kraavi korrastama hakata, tuleks kraav ära inventariseerida ja maa­parandussüsteemide registrisse kanda,” selgitab Rallmann. Seda tegemata võib maaomanik hiljem tõestamisega hätta sattuda, kui temalt hakatakse aru pärima, miks ta ehitusluba küsimata uue kraavi on kaevanud.

Rallmanni sõnul on metsakui­venduse tegemisel kaks suuremat eksimise kohta. Esiteks, kraavi lang tuleb õigesti kaevata ehk vesi vabatahtlikult mäest üles ei voola. Teiseks tuleb truubid õige suurusega planeerida. Kesksuvine veenire kraavi põhjas on paar­kümmend korda väiksem kevadi­sest suurveest. „Metsateed tuleb planeerida õigesse kohta. Otse­tee võib vahest olla palju kallim kui ringi minna. Kõige tähtsam eksimus on aga olemasoleva maaparandusehitise korrasta­mata jätmine,” rõhutab Rallmann.

Mis juhtub siis, kui metsa ei kuivendata? Juhul kui on tegemist puutumatus seisus soometsaga, siis mitte midagi. Maa on nii­öelda teisi looduväärtusi tootev. Juhul kui seal on juba maaparandust tehtud, algab taassoostumine. Rallmann ütleb, et kui kunagi rajatud kuivenduskraavid on metsa kasvama pannud, on see aga tõst­nud metsa võimet vett aurustada ja võrades kinni pidada nii, et kuivenduskraave pole enam vajagi. „Kui aga mets on uuendusraieealine ja me ta raiume, siis algab kiire taassoostumise protsess. Metsa uuendamine sellistel ala­del on ilma maaparanduseta pea­aegu võimatu, samas metsasea­dus meilt seda nõuab,” lisab ta.


Maaparandus metsas

 

• Maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine, rekonst­rueerimine ja korrashoid käib maaparandusseaduse järgi.

• Metsaomaniku jaoks on oluline teada, kas tema metsa kraavid on kantud maaparandussüsteemide registrisse või mitte, sest regist­risse kantud kraavide hooldamine on metsaomanikule kohustus­lik.

• Maa-ameti geoportaalist saab kontrollida, kas kindlal katastriük­susel asuvad kraavid on kantud maaparandussüsteemide regist­risse. Selleks tuleb internetilehitsejaga minna aadressile geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardiserver/Maaparandussustee-mide-kaardirakendus-p414.html ja sisestada otsitava ala katastri­tunnus.

• Kui vajalik katastriüksus paikneb registris oleval alal, tuleb Põllu-majandusametist (PMA) küsida, kas kõik selle katastriüksuse met­samaal paiknevad kraavid on registris, sest ka registrisse kantud alal ei pruugi kõik kraavid registris olla.

• Kraavide registrikanded ei ole avalikud ning neid näevad ainult PMA ametnikud.

• Registrisse kantud kraavide korrashoiuks (hooldamine või uuen­damine) ei ole vaja projekti ja keskkonnaameti kooskõlastust, kui kaevemaht on kuni 1,2 kuupmeetrit kraavi jooksva meetri kohta.

• Kui ekskavaatori liikumiseks on vaja kraavitrassi puhastada, siis ilma metsateatist esitamata võib metsaomanik puhastada metsa­maal oleva kraavitrassi kuni 8 cm keskmise rinnasdiameetriga puudest ja põõsastest.

• Kui kraavitrassil kasvavad puud on jämedamad kui 8 cm, siis tuleb Keskkonnaametile esitada metsateatis

• Rekonstrueerimiseks või uue süsteemi ehituseks tuleb taotleda Põllumajandusametist ehitusluba ning selleks tellida projekt, kooskõlastada tegevused piirinaabrite, keskkonnaameti ja koha­liku omavalitsusega.

• Lisaks tuleb koostada töö käigus veel mitmeid teisi dokumente sarnaselt uute objektide ehitamise või rekonstrueerimisega teis­tes valdkondades.

• Kui kraavid ei ole registrisse kantud, tuleb nende puhastamisel juhinduda konkreetses vallas kehtivatest kaeve- ja ehitustööde reeglitest.

• Kui metsaomanik soovib taotleda toetust oma metsa kuivendus­süsteemi ehitamiseks, rekonstrueerimiseks või korrashoiuks, siis tasub teada, et toetusraha jagamisel arvestatakse ainult regist­risse kantud veesüsteeme.

• Rekonstrueerimise korral kantakse kraavid registrisse projekti alu­sel, uuendamise korral Eesti põhikaardi või maaparanduse uuen­damise kava alusel.

• Kui tegemist on suurema süsteemiga, mis ulatub ka naabrite metsa ja vajalik on maaparandussüsteemi rekonstrueerimine, tuleks moodustada maaparandusühistu. Maaparandusühistu saa­vad moodustada maaomanikud, kelle omandis on üle 1/3 maapa­randussüsteemi maa-alast või üle 1/3 selles piirkonnas oleva ühis-eesvoolu pikkusest.

 

Signe Kalberg

Eesti Päevaleht (erileht)

Allikas: MTÜ Kesk-Eesti Metsaomanikud

Foto: Erko Soolmann

blogi

04 August 2014

Raieõiguse müük

Raieõiguse müük

Kui metsaomanikul on mõni metsaosa saanud raieküpseks ja tuleb otsustada selle edasise saatuse üle, siis on tegemist kahtlemata väljakutsuva ülesandega. Meetodeid, kuidas oma metsas raiet läbi viia on mitmeid:

27 Juuni 2014

Mets vajab õigeaegset hoolt

Mets vajab õigeaegset hoolt

Oleme küllalt näinud metsaomanikke, kelle metsaomand on jäänud tähelepanuta ja seda kas teadmatusest hooldamise vajalikkusest või oskuste ning huvi puudumisest. Tihti lastakse metsal puutumata seista, sealjuures mõistmata selle tagajärgi. 

25 Juuni 2014

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Raplamaal, Raikkülas alustasime tänavu metsatöödega 8 ha suurusel metsakinnistul. Valdavalt kase, kuuse ja männi sinilille kasvukohatüübi I-II boniteedi metsas tegime uuendusraiet pindalal 5 ha ja sanitaarraiet 3 ha. Uuendusraietel jätsime...

Metsahaldur pakub

  • METSAHALDUS
    • Metsamajandamiskava
    • Konsultatsioon
    • Planeerimine
    • Kontroll

  • METSARAIE
    • Uuendusraie
    • Harvendusraie
    • Sanitaarraie
    • Puidu müük

  • METSAKASVATUS
    • Istutamine
    • Hooldamine
    • Valgustusraie
    • Metsakaitse