Metsatööd on ka suvel vajalikud

Veel sada aastat tagasi tehti saetöid metsas ainult talvel, kuid praegu vaikivad masinad metsades vaid kevadsuvel lühikeseks ajaks, kui sedagi. Fotol paberipuu laadimine.

Talv oli vanasti peamine metsa tegemise aeg, sest talude meesperel oli siis rohkem aega metsas toimetada. Puude langetamisel jälgiti kuufaase ja ilmastikuolusid teraselt – valel ajal või valesti langetud puu ei kõlvanud ehituseks. Samuti oli talviste metsatööde tegemiseks ka lihtne praktiline põhjus, mis kehtib ka uuemal ajal – külmunud maapinnale saab rajada taliteid pinnast kahjustamata ning pääseb ligi kohtadesse, kuhu muidu juurde ei saa.

Metsandusfirma Artiston metsaspetsialist Taavi Saar ütleb, et tänapäeval toimuvad metsas tööd peaaegu aasta ringi.

“Kui teeksime tööd ainult talvel, ei tuleks me omadega välja,” ütleb ta. “Liisingud tahavad maksmist, mehed palka ning puidutööstused ootavad toorainet aasta läbi.”

Raierahu vaid kevaditi riigimetsas

Saar möönab, et talvel külmunud pinnasega on metsatöödeks parim aeg ning metsatööde tippaeg on ka nüüdsel ajal just külmadel talvekuudel. Kevadel lume sulades hakkavad teed lagunema ning metsa väljavedu seiskub seetõttu tavaliselt märtsis-aprillis. Aprill-mai omakorda on aeg, kui toimuvad põhiliselt metsauuendustööd. Riigimetsades algab 15. aprillil kaks kuud kestev raierahu, kui metsamasinad vaikivad ning linnud-loomad saavad rahulikult pesitseda. Erametsades raierahu pidamise kohustust pole ning seal sõltub see omaniku otsusest.

Metsatöid ette planeerida on Saare sõnul küllaltki keeruline, sest väga palju sõltub ilmastikust: sa võid ju mõelda, et lõikaks metsa jaanuaris, ent kui ilmataadil on talve tegemise suhtes teised plaanid, siis sinnapaika metsalõikamine jääbki. Sellepärast teevad eraomanikud tihti metsatöid põhimõttel, et kui ilma poolest teha saab, siis teemegi, s.t töid planeeritakse jooksvalt ja mitte eriti pikalt ette.

Looduskaitsjad ja metsahuvilised on ajast aega olnud seisukohal, et suvised metsalangetustööd on pigem metsale kahjulikud ning loodusele häirivad. Inimesi vihastab, et töödest jäävad järele sügavad traktorijäljed ja segipööratud pinnas.

Tööd ja leiba peab jaguma aasta ringi

Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link aga ütleb, et jutt suviste metsatööde eriliselt suurest kahjulikkusest on tegelikult müüt.

Ka ütleb Link, et väga paljudes metsades ei saagi muul ajal töid teha kui kuival suvel, sest metsad asuvad soisel pinnasel ning vaid suvel kuivab pinnas niivõrd, et sinna saab metsamasinaga peale minna. Näiteks Läänemaal on enamik metsi tema sõnul just sellised.

“Kui me üritaks kõiki metsatöid teha talvel paari külma kuu jooksul, oleks raiemaht Eestis praegusest mitu korda väiksem. See tooks kaasa olukorra, kus paljud saeveskid pandaks kinni, meil poleks enam turgu puitmaterjalile, puiduhinnad kukuksid ning samas on kuust kuusse vaja üleval pidada kallist metsatehnikat ning maksta ka metsameestele palka,” räägib Link. “Et sellist olukorda vältida, otsitaksegi metsanduses suuremat stabiilsust ehk seda, et tööd ja seega ka sissetulekut oleks aasta läbi.”

Link on veendunud, et metsi ei lõhu mitte suvised raietööd, vaid oskamatult tehtud ja valesti planeeritud tööd. Töid plaanides tuleb hinnata pinnaseolusid, looduskaitselisi piiranguid, peab arvestama naabritega ning teedel kehtivate massipiirangutega.

Taavi Saar ütleb, et loomulikult üritatakse metsas töötada võimalikult säästvalt, et sellest ei jääks sügavaid jälgi ning et pinnast võimalikult vähem kahjustataks. Tasub ka märkida, et metsapinnast ei lõhu enamasti mitte puulangetustööd, vaid just hilisem metsa väljavedu, kui traktoriga sõidetakse palju kordi puude järele.

Metsameestele jäi tänavune talv vahele

Viimatine talv oli metsameestele keeruline, sest paljudes kohtades jäid tööd sooja ilma tõttu nädalateks seisma – maa oli sula, metsad vesised ning traktoritega töid teha ei saanud. “Talv algas alles veebruaris ja lõppes ka juba veebruaris,” ütleb Saar. “Enne seda tööd enamasti seisid. Need tööd, mis jäid talvel tegemata, tehakse suvel, kui maapinna poolest vähegi kannatab. Kus on aga päris sood ja rabad, seal loodame järgmise talve peale.”

Pidev ilmateate jälgimine on tema sõnul metsamehe argipäev. “Peame arvestama ilmastikuolusid ja langi asukohta, sest mitte keegi ei taha metsa ja masinaid ilmaasjata lõhkuda,” ütleb ta. On aga metsa maha võetud, siis üritatakse see ka ebasobilike ilmastikutingimustega kindlasti välja tuua, sest langetatud puude metsa jättes kaotavad need peagi oma väärtuse.

 

Kristina Traks

Maaleht.delfi.ee

Artikkel on leitav siin.

Foto: Erko Soolmann

blogi

04 August 2014

Raieõiguse müük

Raieõiguse müük

Kui metsaomanikul on mõni metsaosa saanud raieküpseks ja tuleb otsustada selle edasise saatuse üle, siis on tegemist kahtlemata väljakutsuva ülesandega. Meetodeid, kuidas oma metsas raiet läbi viia on mitmeid:

27 Juuni 2014

Mets vajab õigeaegset hoolt

Mets vajab õigeaegset hoolt

Oleme küllalt näinud metsaomanikke, kelle metsaomand on jäänud tähelepanuta ja seda kas teadmatusest hooldamise vajalikkusest või oskuste ning huvi puudumisest. Tihti lastakse metsal puutumata seista, sealjuures mõistmata selle tagajärgi. 

25 Juuni 2014

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Raplamaal, Raikkülas alustasime tänavu metsatöödega 8 ha suurusel metsakinnistul. Valdavalt kase, kuuse ja männi sinilille kasvukohatüübi I-II boniteedi metsas tegime uuendusraiet pindalal 5 ha ja sanitaarraiet 3 ha. Uuendusraietel jätsime...

Metsahaldur pakub

  • METSAHALDUS
    • Metsamajandamiskava
    • Konsultatsioon
    • Planeerimine
    • Kontroll

  • METSARAIE
    • Uuendusraie
    • Harvendusraie
    • Sanitaarraie
    • Puidu müük

  • METSAKASVATUS
    • Istutamine
    • Hooldamine
    • Valgustusraie
    • Metsakaitse