Hoolimatus metsas maksab end kätte saeveskis

«Kui selle palgi otsast oleks maha lõigatud 30 sentimeet­rit, saanuks sellest täiesti korralik palk – nüüd aga lä­heb paraku kütteks,» sõnas Vara Saeveski operaator pa­rasjagu külas olevatele Põl­va Metsaomanike Seltsi liik­metele. 

Miks kõnealune palk oma võimaliku rahalise väär­tuse ühe hetkega mitu kor­da kaotas, polnud Põlva­maalt tulnutel kuigi keeru­line aduda – märgatav otsakõverus oli ka palja sil­maga näha. Aru saadi sel­lestki, miks ei hakka sae­veskis keegi niisugusel pu­hul mootorsaagi käima tõmbama, et liigsed senti­meetrid maha võtta.

«Päevas lõigatakse kuni 1200 tm palki – seega ei ole võimalik iga üksiku puuga nikerdada. Äsja saatsime ühe koorma tagasi, sest seal oli lausa kolmandiku jagu praaki sees,» märkis Vara Saeveski ostujuht Aivo Vahtra.

Läinud aasta oktoobris pandi sorteerimisliinile üles maailma moodsaim, kahe laserringiga skänner, mis võimaldab palgi iga väiksemagi defekti täpselt määratleda (skännerid suhtlevad omavahel ja pa­randavad teineteise vigu).

Praaki läheb aastas keskmiselt kaks protsenti. Kõige paremat materjali saadavad Vahtra sõnutsi Varale lätlased, Eestist aga Riigimetsa Majandamise Keskus. Reegliks on ka ku­junenud, et mida kaugem vedu, seda kvaliteetsem koorem.

Metsaomanikud peavad arvestama sellegagi, et palgi ülemõõt peab olema seitse sentimeetrit. «Seega kui toote meile palgi, mis on nõutud pikkusest kas või sentimeetri võrra lü­hem, võtame selle vastu eelmise mõõdu järgi. Hin­da võtavad maha ka defek­tid – mõlu, sine, putukakahjustus, põlenud puit jm,» andis teada ostujuht.

Eelmisel aastal osteti 180 000 tm ümarpalki ning mahunäitajatelt ollakse Eesti suuruselt nel­jas saeveski. Palki saavad tuua vaid need, kellega on sõlmitud leping. «Kogu meie peenpalk tuleb siia,» märkis Põlva Metsaoma­nike Seltsi juhatuse liige Kalle Peterson.

Parematel päevadel käib väravast kuni 100 veokit. Platsitraktor sõidab päe­vas läbi kuni 70 kilomeet­rit. Töötatakse kahes va­hetuses. Puidukoor läheb oma katlamajja, saepurust tehakse graanuleid. Saematerjalist läheb 45 prot­senti välismaale.

Sügisel valmib uus täis­automaatne liin laudade sortimiseks ning pärast seda suureneb palgivajadus 30 protsenti. Ehituskarkass pärineb Peetri Puidust.

«Me oleme nagu pank, kes müüb usaldust,» sõ­nastas Aivo Vahtra oma firma põhikreedo.

 

Mati Määrits, Koit

www.polvakoit.ee

Fotol saematerjali laadimine, Erko Soolmann

blogi

04 August 2014

Raieõiguse müük

Raieõiguse müük

Kui metsaomanikul on mõni metsaosa saanud raieküpseks ja tuleb otsustada selle edasise saatuse üle, siis on tegemist kahtlemata väljakutsuva ülesandega. Meetodeid, kuidas oma metsas raiet läbi viia on mitmeid:

27 Juuni 2014

Mets vajab õigeaegset hoolt

Mets vajab õigeaegset hoolt

Oleme küllalt näinud metsaomanikke, kelle metsaomand on jäänud tähelepanuta ja seda kas teadmatusest hooldamise vajalikkusest või oskuste ning huvi puudumisest. Tihti lastakse metsal puutumata seista, sealjuures mõistmata selle tagajärgi. 

25 Juuni 2014

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Metsatööd Raplamaal, Raikkülas

Raplamaal, Raikkülas alustasime tänavu metsatöödega 8 ha suurusel metsakinnistul. Valdavalt kase, kuuse ja männi sinilille kasvukohatüübi I-II boniteedi metsas tegime uuendusraiet pindalal 5 ha ja sanitaarraiet 3 ha. Uuendusraietel jätsime...

Metsahaldur pakub

  • METSAHALDUS
    • Metsamajandamiskava
    • Konsultatsioon
    • Planeerimine
    • Kontroll

  • METSARAIE
    • Uuendusraie
    • Harvendusraie
    • Sanitaarraie
    • Puidu müük

  • METSAKASVATUS
    • Istutamine
    • Hooldamine
    • Valgustusraie
    • Metsakaitse